(Reuters / Scanpix)

Soul food’i (ingl. k. toit hingele - toim.) juured ulatuvad Aafrikasse ja Ameerika orjanduse kurba ajastusse. Tänapäeval on afroameeriklaste tagasihoidlikust toidukultuurist, mis kasutas seda, mida võtta oli ja mis teiste toidulaualt üle jäi, saanud tõeline gurmeetoit. Kas see on aga enam õige asi?

Paljud toiduained, mida soul food’is kasutatakse, ei ole tegelikult Põhja-Ameerikale sugugi omased, kirjutab veebileht highsnobiety.com. Näiteks bataat, jamss, okra, silmoad ja punased oad reisisid orjalaevadel kaasa kui toiduaineid, mida orjakaupmehed oma ohvritele sisse söötsid – võimalik, et hirmus, et võõras toit nende tervise ära rikub. Istandustes, kuhu orjad müüdi, hakati kasvatama veel ka maapähkleid ja riisi, et orje toitva, kuid odava söögiga tugevana hoida.

Paljud soul food’is kasutatavad toiduained on tuttavad eestlastegi toidulaualt. Ka mustanahalised orjad pidid sageli leppima ülemustest alles jäänud kehvemate paladega, nii leidub nendegi retseptides sageli loomade siseelundeid, seakärssasid ja pekki.

Paar klassikalist soul food’i retsepti leheküljelt AllRecipes on järgmised:

Collard greens ehk lehtkapsahautis

Pruunista õlis peekon, haki see peeneks ja viska pannile tagasi koos suure hakitud sibulaga ja prae, kuni sibul on pehme. Lisa kaks purustatud küüslauguküünt ja umbes 400-500 gr hakitud lehtkapsalehti. Lehed hakkavad üsna kiiresti longu vajuma, siis kalla juurde kolm tassitäit kanapuljongit, maitsesta soola-pipra ja punase pipra helvestega. Keera temperatuur madalaks ja lase umbes 45 minutit podiseda, kuni kapsas on pehme. Sama rooga võib ka suitsusingiga teha.

Hush puppies ehk petipallikesed

Võid kasutada nii petti, hapupiima kui keefiri. Vispelda paar supilusikatäit õli, 200 ml petti ja kaks muna. Teises kausis sega 200 gr jahu, 200 gr maisijahu, 100 gr suhkrut, pool teelusikatäit küpsetuspulbrit ja näpuotsaga soola. Haki üks sibul ja peotäis rohelist sibulat peeneks, sega kõik koostisosad kokku ja vormi pallikesteks. Prae kuumas õlis kuni pallikesed on kuldpruunid ja aseta enne serveerimist korraks küpsetuspaberile.

Tänapäeval on soul food järjest enam populaarsust kogumas ka väljaspool afroameeriklaste kogukondi. Kunagist orjade ja kehvikute toitu leiab nüüd tipprestoranide menüüdes ning rasvast ja õlist nõretavate lihtsate maatoitude retseptid on saanud uuemad, tervislikumad versioonid ja peenemad nimed. Eksootika läheb peale. Kunagi võib koita päev, mil eestlaste kama ja jahu-pekikaste on hirmkallid ja peened gurmeeroad. Siiski jääb küsimus autentsusest. Kas soul food, mis on peenem ja uhkem, on ikka õige asi? Kas rock’n’rolli leiutas Elvis või Sister Rosetta Tharpe?

Jaga artiklit

1 kommentaar

O
oehh,  /   10:37, 21. märts 2017
lubaks eesti orjade rahakott ka nii hästi süüa.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis