2
fotot
Eestis lastud kobraste nahast tehtud kasukad on pargitud ja värvitudki siin. Riina Laanetu sõnul on jahinduse puhul teada, et nahkade puhul on kümneprotsendine kadu, sest neil on näiteks haavlikahjustused. (Meisi Volt)

Loomakaitsjad ja muidu kaastundlikud hinged on tulised karusnahavastased, sest tuhanded loomad elavad viletsates elutingimustes, et saada lõpuks kellegi glamuurseks kehakaunistuseks. Kui te aga ei soovi sünteetilist kasukat kanda ega leia midagi vanaema kapistki, siis tuli moelooja Riina Laanetu välja kasukaga, mis aitab looduse tasakaalu hoida.

Hiljuti esitletud Riina Laanetu tootemargi La Famiglia kollektsioonis „Cammaya” leiduvad ka kopranahksed kasukad ja vestid, mille kallal töötasid rätsep ja disainer kaks aastat. Glamuurseid kehakatteid saab kombineerida nii teatrisse piduliku kleidiga minnes kui ka kanda teksade, tossude, kontoririietuse või koguni kummikutega.

Laanetu sõnul on Eestis nii palju kopraid, et nad tekitavad metsadele ja majandusele suurt kahju. „Kobraste reguleeritud küttimine on ülimalt vajalik ja samuti on oluline, et meie looduslikke karusnahku hinnataks vääriliselt. Kui tänapäeval on moes roheline ja säästev mõtteviis, siis see saab olla edukas vaid juhul, kui me teame, kuidas säästlikult toimida,“ selgitab ta. Laanetu ütleb, et kopranahk sobib hästi Eesti kliimasse, sest kannatab nii vihma kui ka lörtsi. „Näiteks naaritsakasukat saa iga ilmaga selga panna ja kobras näeb isegi parem välja. Kui sul on korralik kasukas, saad seda kanda sügisest kevadeni, mitte ei pane seda mõnikord aastas selga, sest kliima ei võimalda rohkem,“ ütleb Laanetu, et kopranahast kasukas on hea investeering.

Riina Laanetu teeb enne kasuka valmistamist tugeva karusnahaga sarnanevast kangast maketi, mille põhjal valmib soe ja üsna kerge ülerõivas. (Meisi Volt)

Samuti pole see seljas väga raske ning sellel on kolmveerandvarrukad, mis ei lase neil kergelt kuluda ja määrduda. Mõni kasukas hoiab eest viltuselt lahti, sest nii on seda kergem kanda ja näiteks istuda autosse ja tõsta see üles, et ta ei muutuks koledaks. Mõeldes naistele, kes armastavad end palju meikida, on kasukad madala kraega ja need võib viia keemilisse puhastusse. „Piisab ühest korrast aastas. Kui midagi lähebki peale, tõmmake märja lapiga puhtaks,“ õpetab disainer.

Eesti zooloogi ja jahindusteadlase Nikolai Laanetu sõnul ei küti jahimehed karusloomi selleks, et tappa või tagada populatsiooni optimaalset seisundit. „Karusnahad on väärtus, mida tuleb kasutada esmajoones seetõttu, et vähendada liikide üleasustusega kaasnevat kahju teistele populatsioonidele ja leevendada kunstkarusnahkade tootjate keskkonnale tekitatavat kahju.“

Jaga artiklit

3 kommentaari

A
abc  /   15:33, 11. dets 2017
Mul on juba 23 aastat nutriakasutkas,mis samuti väga sobiv meie kliimasse - ei tee vihmgi midagi ja tuul läbi ei tule. Välimus korras,kui hoolitseda ja parandada. Loomakaitsjad tahaksid,et terve maailm käiks naftast toodetud riietega, aga SEE on tervisele kahjulik - kunstnahk ei hinga,ei idane,ei mädane.Sellest ei saa lahti,kui enam ei taha, ja see on ebatervislik.Aga poliitikaks hea küll,kisaga saab tähelepanu.Loomade mõislikul kavatamisel / küttimisel on alati kindel,et neid jätkub.Naftat ja muid taastamatuid maavarasid ei tule juurde.
A
Armetus  /   12:05, 10. dets 2017
Elusolendi surma enesele selga riputada ja siis end "ilusaks" pidada on ikka väga rõve!
Koprad on sisse toodud ja kuna nad on siin,siis las olla.Kujundavad maastikku ilusasti teistlaadseks,pole nii igav maastik.Metsa ja maaomanikud omas ahnuses tigedad.
Karusnahku siin reklaamida on arengus tagasi minna. ARMETU on naine,kes on nii hirmsas suhtenäljas sõltuvuses,et ei suuda tunda ega mõelda väljapoole.Kasukas sind ilusamaks ei tee.
Kunstnahk -palun väga. Teeb ilusamaks.
Jahimehest naised ikka väga igatsevad dominad olla -nii suur alaväärsus siis.sama neil kes loomanahku kannavad.Tegelege oma hingega parem.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis