4
fotot
Eesti rahvakultuuris on punupatsidel olnud oluline koht. ( Marvi Pristavka-Taal)

Eesti rahvakultuuris on punupatsidel olnud oluline koht, nende tegemine on oskus, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Seepärast punusid Tartu ilutegijad  kodumaa sünnipäevaks sada patsi.

Saja punupatsi idee autor on Tartus asuva Võlumaa ilusalongi juhataja Marika Liik. Usin ilutegija kaasas saja punupatsi ellukutsumiseks enda tööpere ja tulemus valmis ühe päeva ja vaid loetud tundide jooksul.

„Hakkasin juba mõni aeg tagasi tegema ajurünnakut  teemal ilu ja Eesti Vabariik 100. Peab tõdema, et igasuguseid põnevaid mõtteid tuli, kuid lõppeks oli selge, et lihtsuses peitub võlu ja punupats võiks olla auväärt kingiidee, millega teostuseni liikuda,“ räägib Marika Liik.

Ilusalongi juhataja märgib, et punupatside tegemine on oskus, mida antakse ühelt põlvkonnalt järgmisele ja punupatsidel on Eesti rahvakultuuris saja aasta jooksul teenitud oma kindel koht. Siinjuures viitas ta paremaks illustreerimiseks setodele, kelle traditsioonidesse on kuulunud peakatte all punupatsisoengud ja lisaks sellele punase vaiba üritusted, näiteks vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt, ka neil üritustel saame tihti näha romantilisi patsisoenguid.

„Kaasasime Võlumaa ilusalongi patsikingi aktsiooni ka fotograafi Marvi Pristavka-Taali, kes on hakkama saanud tõelise kunstiteosega. Tema jäädvustatud foto oleks võimalik kuni kolme meetri pikkusena välja trükkida ja mängingi vargsi mõttega pakkuda vabariigi vastuvõtule Eesti Rahva Muuseumisse saja sinimustvalge lipsuga punupatsi fotot kujunduselemendina,“ ütleb Liik.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis