3 kommentaari

M
memm50  /   22:15, 12. veebr 2018
Arvansama, et enda võimalusi ei tohiks üle hinnata aga igal inimesel võiks olla üks inimene, kellega ta suhtleb igapäevaselt ja kui see inimene ei ole temast 24h midagi kuulnud, siis uurib, milles probleem. Olgu see siis sugulane või sõbranna/sõber. Ei ole ju raske kord päevas helistada kokkulepitud ajal, veel parem oleks kaks korda päeva jooksul, selline vastastikune suhtlus.
P
pensionär. liikumispuudega  /   21:53, 12. veebr 2018
Ka minul oli probleeme vannist välja saamisega. Ja seda arvestades lasin teha remondi - vann välja visata ning paigaldada dušš, invaistmega.
Oma jõudu ei tohiks vanur või invaliid üle hinnata. Üksik inimene võiks endale muretseda näiteks kaasaskantava häiresignaalinupu, mille kaudu hädaolukorras valvekeskusse appikutsesignaal saata. Asja ajaks ära isegi mobiil, mis on paela otsas näiteks vannitippa konksu otsa riputatud, käeulatusse. Ja kui üldse enam hakkama ei saa, siis tuleks kas kolida mõne sugulase juurde, võtta endale hooldaja või mõni sugulane Või kolida üldse vanadekodusse. Kõlab küll julmalt, kuid erilist valikut kahjuks ei ole. Minul endal tuleviku suhtes illusioone ei ole.
A
aga hoopis  /   22:42, 12. veebr 2018
Vanadekodusse saad alles siis, kui su laps seda kullaauku maksta suudab.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis