Paleodieedi usku inimesed peaksid vitsutama ohtralt kalaroogi. Just seda söödi Skandinaavias umbes 7500–10 000 aastat tagasi, teatasid Rootsi Lundi ülikooli luu-uurijad.

Ligi 80 skeleti analüüs kinnitas, et tolleaegsete inimeste jaoks oli kala tähtis valguallikas. Lõuna-Rootsist Blekinge läänist leitud luude uurimine näitas, et muistsed elanikud said kiviajal ligemale poole oma proteiinikogusest kalast. Metssiga ja teised maismaaloomad andsid 37 protsenti ja hülgeliha 10 protsenti.

Seevastu Gotlandi saarel, kus tol ajal elutses maismaaimetajatest vaid jänes, oli kalavalgu osatähtsus koguni 60 protsenti. Ülejäänud vajaduse kattis hülgeliha.

Jaga artiklit

4 kommentaari

V
valgud  /   08:52, 15. apr 2018
Kiviajal oli loodus ka puhtam, mis nüüd on ! Kemikaalid maa peal ja vees ning nüüd tahavad seda suurt puidu tehast veel ehitada ,siililegi selge ise hävitame loodust ,söök pole ka enam see mis kiviajal.
E
eh  /   11:06, 14. apr 2018
arvestades, KUI kaua kestis too kiviaeg ja kui lühike oli toona inimese eluiga, ei tohiks olla ühtki toidueelistust ega ka kindlat kiviaegset menüüd. Söödi seda, mida oli võimalik ja mõnikord ei olnud võimalik üldse midagi süüa, on märke, et söödi suure näljaga teist inimestki. Ja sellest me ei räägi, et kiviaja inimese ainus füüsiline liikumine oleks võrreldav tänapäevase raske teekonnaga kauplusest toidukottidega autoni ja autost koduukseni...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis